Kas kass varjab valu? Nähtude ja sümptomite tuvastamine.

Kassi haiguse märgid võivad kergesti tähelepanuta jääda, sest ei meenuta sugugi inimeste haigusi. Kassid kipuvad oma valu varjama ning seetõttu on raske nende eest hoolitseda, kui nad seda kõige enam vajavad. Aga kui teate, mida otsida, võite kassi valu varakult märgata ning talle abi otsida.

Miks kassid valu varjavad

Kassidel on kombeks oma ebamugavustunnet varjata, seda peetakse evolutsiooniliseks igandiks metsikus looduses elamise aegadest, kui haigus või vigastus võis nad lähedalasuvate kiskjate sihtmärgiks muuta. Nõrkuse märgid seadsid metskassi suuremasse ohtu ning ta võis kergemini oma rühmas löögi alla sattuda.

Ehkki tänapäeva kodukassid ei pea muretsema, et nad kellegi saagiks saavad, võivad nad teisi majapidamises elavaid loomi – või ka inimesi – toidu ja vee osas konkurentideks pidada. Olgu vaistust või ülehoolitsevast kassiloogikast ajendatult, muretsevad kassid, et valu märkide väljanäitamise korral kaotavad nad midagi mõnele väärikamale loomale, ja seetõttu kipuvadki nad oma sümptomeid varjama.

Kasside levinumad valusümptomid

Sageli muudatusi käitumises, mis võivad tähelepanelikule omanikule näidata, et miski on valesti. Vetstreeti andmetel on kasside haiguse või valu märgid järgmised:

• Peitupugemine
• Paigalpüsimine ja küürakil istumine
• Huvi kadumine inimeste, teiste loomade ja tegevuste vastu
• Enda hooletussejätmine, ühe koha liigne lakkumine
• Nurrumine, liigne näugumine või ebatavalised häälitsused
• Rahutus või agressioon sõbralikus keskkonnas
• Mahapissimine
  

Valu kannatavad kassid võivad kaotada söögiisu, nad võivad oksendada, inimese külge klammerduda või näidata muid isiksuse- ja käitumismuutusi. Kroonilistes valudes, näiteks artriidiga kassid võivad täielikult loobuda liivakasti kasutamisest, sest sinna on liiga raske ronida. Seetõttu ei pruugi ta enam ka oma kassipuu kõrgematele okstele hüpata või ronida.

Kuidas loomaarst saab aidata

Kassi igasuguse ebatavalise käitumise korral tuleks ta viia loomaarsti juurde, kes teeb kindlaks, kas muutused on tingitud valust või haigusest, ja aitab põhjust ravida. Loomaarst aitab ka valuraviga – see võib tähendada retsepti alusel väljastatavaid valuvaigisteid, soojusravi, füüsilist rehabilitatsiooni või isegi massaaži.

Kui teie kass on ülekaaluline, võib loomaarst talle määrata ka kaalupiiramistoidu, eriti kui tegu on kroonilise liigesevaluga. Teatud liigestele mõeldud toidulisandid aitavad säilitada liikuvust, kuid soovitatav on kaaluda ravitoitu, mis aitab kõrvaldada algset põhjust.

Kindlasti ei tohi kassile anda käsimüügi valuvaigisteid, mis võivad kassi seedesüsteemile väga mürgised olla. Küsige oma loomaarstilt kõigi toidulisandite kohta, mida kavatsete kassile anda, et olla kindel nende ohutuses. Loomaarst võib välja kirjutada ka meeleolu stabiliseerivad ravimit, et haige kass tuleks valu ja elustiilimuutustega paremini toime.

Kuidas teie saate aidata

Vaadake kodus, kas te saate tema aseme, toidunõud, veekausi ja liivakasti ümber tõsta, et tal oleks lihtsam nende juurde pääseda. Veenduge, et liivakasti oleks lihtne sisse ja välja ronida. Kui see on näiteks kaane ja kõrgete servadega, siis vahetage see avatud ja madalama variandi vastu, ja puhastage seda tihemini. Teil on suur perekond? Ärge laske lastel ega teistel loomadel teda kiusata. Ta saab ka ise nende eest minema, aga kaotab selle käigus usalduse inimeste vastu.

Loomulikult on parim ravim ennetamine. Iga-aastane kontroll loomaarsti juures ja hästi tasakaalustatud toit aitavad kassil valuliku haiguse tekkimist vältida.

Loomaomanikuna tahate te kindlasti, et teie kass oleks kogu elu terve. Õppige aru saama, millal kassil on valus, see parandab tugevalt teie karvase lemmiku elukvaliteeti.

Autori tutvustus

Jean Marie Bauhaus

Jean Marie Bauhaus on kirjanik ja vabakutseline publitsist ja toimetaja, kes elab Oklahoma osariigis Tulsas. Ta kirjutab palju loomadest ja loomade tervisest ning tema kodukontoris abistavad teda mitmed karvakerad.