Kassi ärevus: kuidas mõista oma stressis kassi

Inimestele teeb sageli nalja, kui miski kassi ehmatab ja hüppama paneb. Aga hirmunud ja ärevil kass ei ole kahjuks naljaasi. Kasside ärevus on tõsine probleem, eriti kui see tähelepanuta jätta. Kui arvad, et ka Sinu kass võib stressis olla, siis loe edasi, et mõista, mis temaga toimub ning kuidas teda aidata saaksid.

Mis on kasside ärevus?

Kassid muutuvad ärevaks, kui eeldavad, et neid ähvardab mõni teadmata või kujuteldav oht, ja selle tulemusena tekivad tavapärased kehalised reaktsioonid... mida seostatakse hirmuga, kirjutab PetMD. Teisisõnu võib ärevil kass olla kroonilises stressis ning põhjuseta hirmul. See aga ei tähenda, et põhjust ei eksisteeri, kuid selle kindlakstegemiseks võib minna nii aega kui vaeva.

Kassi stressi põhjuseid võib olla mitmeid. Kassis võib ärevust tekitada valu või haigus, kokkupuude mürgiste ainete või hoopis nakkushaigustega, mis mõjutab tema närvisüsteemi. Süüdi võib olla ka mõni psühholoogiline tegur, näiteks traumaatiline kogemus, piisava sotsialiseerumise puudumine, varasem väärkohtlemine või hooletusse jätmine. Ärevus võib tekkida ka vananevas ajus, eriti eakamatel loomadel, kellel on mäluprobleemid või dementsus. Vanemal kassil võib ärevust tekitada ka liigesevalu, nii et ta hakkab end peitma või ei kasuta enam liivakasti. Muudeks kassi ärevuse võimalikeks põhjusteks võivad olla uued või mujale tõstetud mööblitükid, uus loom, väikelaps või uus kodu.

Üks kõige levinumaid kasside ärevuse vorme on lahusolekuärevus, mille puhul kass läheb ärevile ja stressi, kui te ta vaateulatusest lahkute või kui ta üksi koju jääb. See on eriti levinud varem hüljatud, samuti uue kodu leidnud või ühelt omanikult teisele antud kasside seas, kirjutab PetMD.

Kassidel võib esineda ka obsessiiv-kompulsiivset häiret (OCD), mida iseloomustavad liialdatud ja korduvad käitumismustrid. Kasside OCD põhjused ei ole kuigi hästi tuntud ning seetõttu loetakse seda vaimseks häireks, ehkki põhjuseks võib olla stress, kirjutab PetMD. Loomaomanikud võivad ise teadmatusest OCD-d tugevdada, püüdes kassi maha rahustada või pöörates talle tähelepanu ajal, mil ta selle soovimatu käitumisega tegeleb. Samuti tuleb märkida, et teatud tõugudel on OCD suhtes eelsoodumus. Seda tüüpi käitumise poolest on eriti tuntud siiami kassid ja muud Aasia päritolu tõud.

Kuidas siis aru saada, kas Sinu kass on ärevil?

Pane tähele neid ärevuse märke

Ärevil kassi ei ole kuigi raske ära tunda. PetMD nimetab kasside üldise ärevuse osas järgmisi nähte ja sümptomeid:

• Värisemine
• Eemale tõmbumine ja peitu pugemine
• Vähesem aktiivsus
• Põgenemiskatsed
• Asjade lõhkumine, agressiivne käitumine
• Kõhulahtisus
• Liivakasti mittekasutamine
• Liigsest lakkumisest tulenevad haavandid ja kahjustused

Teisteks sümptomiteks on muu hulgas ka söögiisu kadu või vähenemine, kaalukaotus, ülemäärane häälitsemine, letargia ja rahutus, kirjutab PetMD. OCD-d võib ära tunda ülemääraste korduvate käitumiste, näiteks söömise, kanga imemise või närimise, liigse lakkumise, pideva näugumise või ulgumise ja tiheda ringitammumisega. Lahusolekuärevuse korral käitub kass ilmselt hästi seni, kuni teie kohal olete, aga muutub rahutuks, kui saab aru, et hakkate lahkuma.

Kuidas oma stressis kassi aidata

Kindlasti ei tohi ärevil kassi ei kunagi karistada ega ärevil käitumise eest noomida, kuna see üksnes suurendab negatiivseid assotsiatsioone ja hirme ning muudab asjad halvemaks, mitte paremaks. Eesmärk on aidata kassil tunda end ümbritsevas keskkonnas turvaliselt ning rahulikuna.

Kui oled kassil tuvastanud äreva käitumise, siis esimese sammuna tuleks külastada loomaarsti, et diagnoosida või välistada kõik muud terviseprobleemid ja toksiinid, mis võivad kassil stressi tekitada. Kuna kassid kipuvad valu varjama, siis ei ole probleem arvatavasti ka ilmselge ning vaja võib minna mitut vereanalüüsi ja muid uuringuid. Kui selgub, et teie kassil on valu või meditsiiniline probleem, siis ei pruugi peale sobiva ravi muud tarvis minnagi, et kass ärevusest vabaneks.

Kui aga loomaarst ühtki füüsilist probleemi ei leia, siis võib see tähendada psühholoogilist probleemi. Sellisel juhul peaks loomaarst soovitama muid lahendusi ja raviplaani.

Lisaks ärevusvastaste ravimite väljakirjutamisele, et kass rahulik oleks, võib ta soovitada ka sertifitseeritud loomapsühholoogi või -koolitajat, kes aitab nii Sul kui ka Sinu kassil oma käitumist kohandada. Käitumise kohandamine hõlmab kassi elus esinevate hirmu vallandajate tuvastamist ning tema tundlikkuse kõrvaldamist läbi korduvate ja turvaliste kokkupuudete või siis nende vallandajate kõrvaldamist tema keskkonnast. Samuti õpetatakse kassi, kuidas asendada negatiivne käitumine positiivsega, tekitades uue käitumisega seonduvaid positiivseid assotsiatsioone. Kui näiteks kass on ärevil iga kord, kui tajub, et te hakkad lahkuma, siis õpeta talle, et ta heidaks pikali, ja andke talle selle eest preemiaks kas maius või tema lemmikmänguasi. Aja jooksul õpib ta lahkumist seostama positiivse preemiaga ning õpib sellega leppima. Selle koolituse ja kohandamise üldine eesmärk on õpetada kassile, et temaga on kõik korras ja ta võib rahuneda.

Ravimata jätmine

Ärevuse ravimata jätmisel see iseenesest ei parane, vaid muutub tõenäoliselt aja jooksul hullemaks, kusjuures soovimatu käitumine muutub silmatorkavamaks. Nagu inimestelgi, võib krooniline stress hakata mõjuma kassi füüsilisele tervisele. Stressi püsimisel võib see kahjustada tema immuunsüsteemi ja muuta ta haigustele vastuvõtlikumaks, see aga omakorda lisab taas stressi. Kassil võib lisaks ärevusele välja kujuneda ka sügav depressioon, mis kõik suurendab käitumisprobleeme. Kassi ärevusega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti, ja mitte üksnes kassi, vaid ka rahuliku koduse õhkkonna huvides.

Kui tundub, et ka Sinu kassil võib olla ärevusega probleeme, siis ära jää ootama ning otsi koheselt abi. Vaja on kannatlikkust, armastust ja soovi teda abistada ning siis on Sinu kassil ka väga hea võimalus täielikult paraneda ning olla taas õnnelik.